Eesti ja Läti kaubavahetus
-
Eesti
ja Läti on ajalooliselt tihedalt seotud riigid, kelle majandussuhted ulatuvad
tagasi juba sajandite taha. Nii Eesti kui ka Läti kuuluvad Euroopa Liitu ning
on eurot kasutavad riigid, mis soodustab sujuvat ja bürokraatiavaba piiriülest
kaubavahetust. Viimastel kümnenditel on nende riikide omavaheline kaubavahetus
märkimisväärselt kasvanud, moodustades tänapäeval olulise osa mõlema riigi
väliskaubandusest. Eesti ja Läti majandused on küll suhteliselt väikesed, kuid
just nende geograafiline ja kultuuriline lähedus loob head eeldused
mõlemapoolsete kaubandusvoogude tugevnemiseks.
Statistikaameti
andmetel on Läti läbi aastate olnud üks Eesti peamistest kaubanduspartneritest.
2022. aastal oli Läti Eestile ekspordimahtude poolest esikümnes, paigutudes
püsivalt kas teisele või kolmandale kohale Soome ja Rootsi kõrval. Näiteks
2022. aastal eksporditi Eestist Lätti kaupu ligikaudu 2,7 miljardi euro
väärtuses, mis moodustas ligi 9% Eesti kogu ekspordist. Import Lätist oli samal
perioodil ligikaudu 2,0 miljardit eurot, moodustades ligikaudu 7% Eesti
koguimpordist. Varasematel aastatel on need mahud olnud küll veidi väiksemad,
kuid trend on olnud enamasti kasvav, näidates stabiilset kaubandussidemete
tihendamist.
Läti jaoks on Eesti samuti oluline partner. Kuna Eesti on Lätile põhjanaaber ja kultuuriliselt-sotsiaalselt sarnane riik, on Eesti ka Lätile üks olulisemaid ekspordi- ja imporditurge. Nii eksporditakse Eestisse näiteks Lätis toodetud toidukaupu, puidupõhiseid materjale, alkohoolseid jooke, põllumajandussaadusi ja keemiatööstuse tooteid. Eestist omakorda liiguvad Lätti töödeldud puidutooted, masinad ja seadmed, IT-lahendused, elektroonika, ehitusmaterjalid ning mitmed teenused, sealhulgas finants- ja logistikateenused.
Eesti ja Läti kuulumine Euroopa Liitu on andnud tugeva tõuke vabale kaubandusruumile, kus puuduvad tollipiirangud ning piirangud kaupade ja teenuste liikumisel. Mõlema riigi puhul on oluline roll ka geograafilisel asendil – asudes Läänemere regioonis, mõjutavad neid riike sarnased turutingimused, pakkudes võimalusi ühiste tarneahelate loomiseks ning kaubateede arendamiseks.
Kaubavahetuse struktuuris on märkimisväärne osa põllumajandus- ja toiduainetööstusel. Nii Eesti kui ka Läti on tuntud kvaliteetse toidutootmise poolest, olles spetsialiseerunud nii piima-, liha- kui ka teraviljatootmisele. Lisaks sellele on eriti viimastel aastatel kasvanud energia- ja keskkonnatehnoloogiatega seotud kaupade osakaal. Puidu- ja ehitusmaterjalide kaubandus toimib samuti väga aktiivselt, sest mõlemad riigid on metsa- ja puidutööstuse arendamisest huvitatud.
Eesti ja Läti kaubavahetus on stabiilne ja kasvavas trendis. Lähitulevikus võib eeldada, et kaubavahetusstruktuur mitmekesistub veelgi, sest mõlema riigi majandus on liikumas kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. Oodata on IT-, rohetehnoloogiate ja innovaatiliste tööstusharude osakaalu kasvu. Ka piiriülesed investeeringud infrastruktuuri, sealhulgas Rail Balticu raudteeprojekt, tõotavad parandada logistilisi võimalusi ja seeläbi ka kaupade liikumist.
Poliitiline ja majanduslik stabiilsus loob soodsa keskkonna pikaajaliste majandussidemete süvendamiseks. Kuna Eesti ja Läti valitsused teevad aktiivselt koostööd nii Põhja- ja Baltimaade kui ka Euroopa tasandil, võib eeldada, et kaubavahetus naabrite vahel jääb oluliseks regionaalse majanduse tugisambaks. Stabiilne poliitiline foon, ühised kultuurilised väärtused ning sarnased majandusstruktuurid annavad tugeva eelduse edasiseks koostööks.
Jooniselt on näha, et Eesti eksport Lätti ja import Lätist on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud. Eksport on tõusnud 2,0 miljardilt eurolt 2018. aastal 2,7 miljardile eurole 2022. aastal, samal ajal kui import suurenes 1,5 miljardilt 2,0 miljardile. See dünaamika näitab, et Eesti ja Läti kaubavahetus muutub aastate jooksul üha olulisemaks, toetades mõlema riigi majanduskasvu ja regionaalset integratsiooni.
Läti jaoks on Eesti samuti oluline partner. Kuna Eesti on Lätile põhjanaaber ja kultuuriliselt-sotsiaalselt sarnane riik, on Eesti ka Lätile üks olulisemaid ekspordi- ja imporditurge. Nii eksporditakse Eestisse näiteks Lätis toodetud toidukaupu, puidupõhiseid materjale, alkohoolseid jooke, põllumajandussaadusi ja keemiatööstuse tooteid. Eestist omakorda liiguvad Lätti töödeldud puidutooted, masinad ja seadmed, IT-lahendused, elektroonika, ehitusmaterjalid ning mitmed teenused, sealhulgas finants- ja logistikateenused.
Eesti ja Läti kuulumine Euroopa Liitu on andnud tugeva tõuke vabale kaubandusruumile, kus puuduvad tollipiirangud ning piirangud kaupade ja teenuste liikumisel. Mõlema riigi puhul on oluline roll ka geograafilisel asendil – asudes Läänemere regioonis, mõjutavad neid riike sarnased turutingimused, pakkudes võimalusi ühiste tarneahelate loomiseks ning kaubateede arendamiseks.
Kaubavahetuse struktuuris on märkimisväärne osa põllumajandus- ja toiduainetööstusel. Nii Eesti kui ka Läti on tuntud kvaliteetse toidutootmise poolest, olles spetsialiseerunud nii piima-, liha- kui ka teraviljatootmisele. Lisaks sellele on eriti viimastel aastatel kasvanud energia- ja keskkonnatehnoloogiatega seotud kaupade osakaal. Puidu- ja ehitusmaterjalide kaubandus toimib samuti väga aktiivselt, sest mõlemad riigid on metsa- ja puidutööstuse arendamisest huvitatud.
Eesti ja Läti kaubavahetus on stabiilne ja kasvavas trendis. Lähitulevikus võib eeldada, et kaubavahetusstruktuur mitmekesistub veelgi, sest mõlema riigi majandus on liikumas kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. Oodata on IT-, rohetehnoloogiate ja innovaatiliste tööstusharude osakaalu kasvu. Ka piiriülesed investeeringud infrastruktuuri, sealhulgas Rail Balticu raudteeprojekt, tõotavad parandada logistilisi võimalusi ja seeläbi ka kaupade liikumist.
Poliitiline ja majanduslik stabiilsus loob soodsa keskkonna pikaajaliste majandussidemete süvendamiseks. Kuna Eesti ja Läti valitsused teevad aktiivselt koostööd nii Põhja- ja Baltimaade kui ka Euroopa tasandil, võib eeldada, et kaubavahetus naabrite vahel jääb oluliseks regionaalse majanduse tugisambaks. Stabiilne poliitiline foon, ühised kultuurilised väärtused ning sarnased majandusstruktuurid annavad tugeva eelduse edasiseks koostööks.
Jooniselt on näha, et Eesti eksport Lätti ja import Lätist on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud. Eksport on tõusnud 2,0 miljardilt eurolt 2018. aastal 2,7 miljardile eurole 2022. aastal, samal ajal kui import suurenes 1,5 miljardilt 2,0 miljardile. See dünaamika näitab, et Eesti ja Läti kaubavahetus muutub aastate jooksul üha olulisemaks, toetades mõlema riigi majanduskasvu ja regionaalset integratsiooni.
Lisa kommentaar