Peamised numbrid esimesel poolaastal

• Läti eksport Eestisse: 777,4 mln € (Jan–Jun 2025), mis teeb Eestist lühikese perioodi lõikes juba teise tähtsaima sihtturu (u 11 % Läti koguekspordist) 

• Läti import Eestist: 645,2 mln €, Eestist pärit kaubad moodustasid ~9 % Läti koguimpordist ning Eesti oli partnerite pingereas 4. kohal 

• Ajalooline võrdlus: 2024. aastal ulatusid Eesti ekspordid Lätti 1,94 mld € ja impordid Lätist 2,28 mld € data.stat.ee. 2025. aasta esimese poolaasta käibe järgi on Läti eksport Eestisse täitnud juba 40 % mullusest tasemest, samas kui Eesti kaupade voog Lätti on ~28 % võrreldes kogu eelmise aastaga – viide võimalikule jahtumisele Eesti-poolses kaubaliikumises.

Alates 7. juulist 2025 on Poola kehtestanud ajutised piirikontrollid Schengeni-sisesel piiril Leeduga. Kuigi mõlemad riigid kuuluvad Schengeni alasse, on kontrollide kehtestamise põhjuseks suurenenud sisserände surve Poola idapiirile ning seonduvad julgeolekuohud.

Kaubavahetuse maht:
- Eesti ja Poola vaheline kaupade kaubavahetuse kogumaht on ligikaudu 1,2–1,3 miljardit eurot aastas.
- Veebruaris 2025 oli Eesti kaubavahetuse defitsiit 59,5 miljonit eurot.

Kuigi Austria ei kuulu Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulka nagu Soome, Rootsi või Saksamaa, on kahe riigi vahelisel kaubavahetusel oma selge nišš. Majanduslikult stabiilsed ja kõrgtehnoloogiat hindavad riigid jagavad mitmeid strateegilisi huvisid, eriti rohetehnoloogiate, masinaehituse ja logistikavaldkondade osas.

USA otsus kehtestada Euroopa Liidust imporditavatele kaupadele 20% tollitariif ning autodele täiendav 25% tariif on tõstatanud laiaulatusliku arutelu selle üle, millised võiksid olla selle mõju Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi majandustele. Selles postituses vaatleme põhjalikumalt, kas ja kuidas võivad need tariifid mõjutada meie piirkonna riike ning kas nende mõju võib olla kaudselt olulisem, kui esmapilgul tundub.

Eesti ja Hollandi vahelised kaubandussuhted on läbi aastate olnud tihedad ja arenevad, mis peegeldab mõlema riigi avatud majandust ja soovi teha koostööd. 2023. aastal ulatus kahe riigi kaubavahetus 1,9 miljardi euroni, mis moodustas 4,8% Eesti kogu kaubavahetusest, asetades Hollandi sellega Eesti 7. suurimaks kaubanduspartneriks.

Eesti ja Leedu on kaks Balti riiki, mille vaheline kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud stabiilset kasvu. Geograafilise asukoha, ajalooliste sidemete ja Euroopa Liidu ühtse turu tingimuste tõttu on mõlema riigi omavahelised majanduslikud suhted saanud tugevaks ning nende koostöö on võimaldanud mõlemal pool avada uusi turge ja tugevdada olemasolevaid majanduslinke. Käesolevas essees analüüsitakse Eesti ja Leedu kaubavahetuse põhitrende, rõhutades statistilisi andmeid ning majanduslikke eeliseid.

Kaubavahetuse dünaamika

2024. aasta teises kvartalis eksportisid Eesti ettevõtted Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse kaupu ning teenuseid kokku 1,143 miljardi euro väärtuses. Kuigi täpsed andmed Poola osakaalu kohta selles summas puuduvad, näitab see Eesti ettevõtete aktiivsust nimetatud turgudel.

Eesti ja Läti on ajalooliselt tihedalt seotud riigid, kelle majandussuhted ulatuvad tagasi juba sajandite taha. Nii Eesti kui ka Läti kuuluvad Euroopa Liitu ning on eurot kasutavad riigid, mis soodustab sujuvat ja bürokraatiavaba piiriülest kaubavahetust. Viimastel kümnenditel on nende riikide omavaheline kaubavahetus märkimisväärselt kasvanud, moodustades tänapäeval olulise osa mõlema riigi väliskaubandusest. Eesti ja Läti majandused on küll suhteliselt väikesed, kuid just nende geograafiline ja kultuuriline lähedus loob head eeldused mõlemapoolsete kaubandusvoogude tugevnemiseks.

Eesti ja Poola vahelised kaubandussuhted on olnud pikaajalised ja vastastikku kasulikud. Tänu Euroopa Liidu ühtsele majandusruumile on kaupade ja teenuste liikumine kahe riigi vahel sujuv ning tõhus, võimaldades ettevõtetel mõlemalt poolt laiendada oma turge ja tugevdada majanduslikku koostööd.

2024 aastal on Leedu ja Eesti kaubavahetus jätkuvalt oluline osa Balti riikide majandussuhetest. Mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed ja jagavad sarnaseid majanduskeskkondi, mis hõlbustab kaupade ja teenuste liikumist nende vahel. Siin uurime lähemalt, millised on 2024. aasta kaubavahetuse peamised suundumused, väljakutsed ja võimalused.

Eksport ja import on olnud läbi ajaloo olulised majandustegevused, mõjutades riikide ja ettevõtete majanduskasvu, sotsiaalset arengut ja poliitilist dünaamikat. Täna seisab logistikasektor silmitsi uute väljakutsetega, mis tulenevad globaalsete tarneahelate keerukusest, geopoliitilistest pingetest ja keskkonnanõuetest.

Eesti ja Leedu vahelised kaubandussuhted on läbi aastate olnud tihedad ja mitmekesised. Nende suhete süvenemist toetavad nii geograafiline lähedus, ajaloolised sidemed kui ka ühisturul osalemine Euroopa Liidus.

Holland kui Euroopa logistika süda: Avasta SCS Forwarding võimalused

Holland, sageli nimetatud Madalmaadeks, on tuntud oma strateegilise geograafilise asukoha poolest Euroopa südames, pakkudes suurepäraseid transpordi- ja logistikaühendusi. Rotterdami sadam, mis on üks Euroopa suurimaid sadamaid, on oluline logistiline sõlmpunkt, mis soodustab kaupade kiiret ja tõhusat liikumist üle kogu maailma.

Kui otsite usaldusväärset ja innovaatilist partnerit oma kaupade transportimiseks, siis SCS Forwarding tuli välja innovaatilise veebilehega SCS.ee. Mitte ainult ei paku see leht silmale meeldivat kujundust, vaid on ka rikas funktsionaalsuse poolest, mis teeb sellest tõeliselt kasuliku ressursi nii praegustele kui ka potentsiaalsetele klientidele.

Eesti ja Poola kaubavahetus: Ülevaade ja Tulevikuperspektiivid

Avastage põhjalik ülevaade Eesti ja Poola kaubavahetusest, uurides majandussuhteid, kaubavahetuse struktuuri ja tulevikuväljavaateid.

Riiklikud pühad mängivad olulist rolli veoste planeerimisel, kuna need päevad võivad märkimisväärselt mõjutada kaupade liikumise kiirust ja efektiivsust.

Eesti ja Tšehhi Vabariik, kuigi geograafiliselt kaugel, on aastate jooksul loonud tugeva kaubandussuhte. See side on rahvusvahelise kaubanduse dünaamilise olemuse tunnistajaks, ületades piire ja keeli. Nende kahepoolne kaubandus pakub ülevaadet sellest, kuidas väikesed ja keskmise suurusega Euroopa riigid saavad edukalt tegeleda vastastikku kasulike majandusvahetustega.

Eesti ja Poola kaubavahetus on aastate jooksul dünaamiliselt kasvanud. Avastage meie põhjalikus artiklis "Poola - Eesti kaubavahetus" nende kahepoolse kaubavahetuse keerukused, peamised kaubad ja tulevikuväljavaated.

2023 aasta novembris jätkus Eesti ja Läti kaubavahetus oluliselt. Statistikaameti andmetel eksportis Eesti novembris kaupu 1,5 miljardi euro väärtuses, samal ajal kui impordi maht oli 1,7 miljardit eurot.

Inkotermid on lühendatud kaubandustingimused, mis kirjeldavad ostja ja müüja kohustusi, riske ja kulusid seoses kauba toimetamisega. Need tingimused reguleerivad muu hulgas kauba üleandmise kohta, transpordikulude jaotumist, kindlustuse korraldamist ning importimiseks ja eksportimiseks vajalike dokumentide hankimist.

Poola ja Eesti on mõlemad Euroopa Liidu liikmesriigid ning neil on tihedad majandussidemed. Poola kaubavahetus Eestiga on aastate jooksul kasvanud, peamiselt tänu kaubandussuhete arendamisele ja majanduslikele reformidele mõlemas riigis.

Holland ja Eesti on mõlemad Euroopa Liidu liikmesriigid ning neil on tugevad majandussidemed. Hollandi ja Eesti kaubavahetus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, tänu kaubandussuhete arendamisele ja majanduslikele reformidele mõlemas riigis.

Eesti - Poola kaubavahetus on Statistikaameti lehel nüüd visuaalselt - puust ja punaselt - välja toodud.

Eksportivaid ettevõtteid Eestist Saksamaale on ca 1700 ja seda 900 mln eur ulatuses aastal 2020.  

Holland on järjepidevalt olnud meie väliskaubanduspartnerite esikümnes.

Poola on Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas, olles stabiilselt 7.-8. kohal väliskaubanduspartnerite hulgas.