Eesti ja Poola kaubavahetus

Eesti ja Poola kaubavahetus on aastate jooksul dünaamiliselt kasvanud. Avastage meie põhjalikus artiklis "Poola - Eesti kaubavahetus" nende kahepoolse kaubavahetuse keerukused, peamised kaubad ja tulevikuväljavaated.

Eesti ja Poola, kuigi erinevad oma kultuurilises ja ajaloolises taustas, on aastate jooksul loonud tugeva kaubandussuhte. Geograafilise läheduse ja ühise Euroopa Liidu liikmelisuse tugevdatud side on oluliselt arenenud, aidates kaasa mõlema riigi majanduskasvule ja mitmekesistumisele.

Ajalooline Kontekst

Eesti ja Poola kaubandussuhted ulatuvad sajandite taha, mida iseloomustavad vastastikused huvid ja strateegilised partnerlused. Hansaliidu ajastust tänapäeva Euroopa Liidu raamistikuni on see suhe kohandunud ja õitsenud, ületades ajaloolisi raskusi ja poliitilisi muutusi.

Kaubandussuhete Areng Poola ja Eesti vahel

Ajalooliselt on Eesti ja Poola kaubelnud peamiselt oma strateegilise asukoha tõttu Läänemere ääres. Algselt keskenduti põllumajandustoodetele ja toorainetele, kuid see kaubandus on majanduslike ja tehnoloogiliste arengute tõttu laienenud ja mitmekesistunud.

Olulised Verstapostid Kahesuunalises Kaubanduses

Olulised verstapostid hõlmavad Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, mis avas uusi võimalusi kaubanduseks ja majanduskoostööks. EL-i standardite ja praktikate omaksvõtt on kaubandusprotsesse lihtsustanud, tuues kasu mõlemale riigile.

Majandusmaastik

Nii Poola kui ka Eesti majandusmaastikku iseloomustab stabiilne kasv, tehnoloogia omaksvõtt ja mitmekesistumine. See majanduslik stabiilsus ja kasv on loonud soodsa keskkonna kahepoolseks kaubanduseks.

Poola ja Eesti Praegune Majandusseis

Poola, oma suurema majandusega, pakub laia turgu Eesti kaupadele ja teenustele. Vastupidi, Eesti, tuntud oma digitaalmajanduse poolest, pakub Poolale uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi ja tooteid.

Kuidas Majandus Mõjutab Kaubandusdünaamikat

Eesti ja Poola täiendavad majandusstruktuurid tugevdavad nende kaubandusdünaamikat. Poola nõudlus tehnoloogia järele ja Eesti vajadus tööstuskaupade järele loovad tasakaalustatud kaubanduse ökosüsteemi.

Peamised Kaubanduskaubad

Eesti ja Poola vaheline kaubandusportfell hõlmab mitmekesist tootevalikut, peegeldades iga riigi majanduslikke tugevusi ja nõudmisi.

Poola-Eesti Kaubanduse Peamised Ekspordi- ja Impordiartiklid

Eesti peamised ekspordiartiklid Poolasse hõlmavad masinaid, elektroonikaseadmeid ja mööblit. Teisalt ekspordib Poola Eestisse mitmesuguseid kaupu, sealhulgas sõidukeid, masinaid ja põllumajandustooteid.

Kauplemise Põhikaupade Analüüs

See kaubandusdünaamika rõhutab Eesti oskusi tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, samal ajal kui Poola tugevused on tootmises ja põllumajanduses.

Kaubanduslepingud ja Poliitika

Kaubandussuhteid toetavad mitmed lepingud ja poliitikad, nii kahepoolsed kui ka EL-i raamistikus.

Kahepoolsete Kaubanduslepingute Ülevaade

Kahepoolsed kaubanduslepingud koos EL-i poliitikatega on lihtsustanud tolliprotseduure, vähendanud kaubandustõkkeid ja soodustanud soodsat kaubanduskeskkonda.

EL-i Liikmelisuse Mõju Kaubandussuhetele

EL-i liikmelisus on selles suhtes olnud oluline, pakkudes ühist platvormi majanduskoostööks ja õigusraamistikku.

Transport ja Logistika

Efektiivne transport ja logistika on Poola-Eesti kaubanduse sujuva toimimise jaoks hädavajalikud.

Peamised Kaubateed ja Transpordimeetodid

Peamised kaubateed hõlmavad maantee- ja raudteevõrke, samuti mereteid Läänemerel. Need teed on kaupade õigeaegseks ja kuluefektiivseks liikumiseks üliolulised.

Väljakutsed ja Innovatsioonid Logistikas

Väljakutsetena nagu logistilised pudelikaelad ja piiriületuse viivitused on lahendatud tehnoloogiliste uuenduste ja taristu arendamise kaudu.

Ärikultuur ja Tavad

Mõlema riigi ärikultuuri mõistmine on edukate kaubandussuhete võtmeks.

Ärietiketi Mõistmine Poolas ja Eestis

Kuigi mõlemad riigid jagavad Euroopa äritavasid, aitab konkreetsete kultuuriliste nüansside mõistmine parandada ärisuhteid.

Näpunäited Edukateks Ärisuheteks

Näpunäited hõlmavad isiklike suhete loomist, kohaliku ärietiketi mõistmist ning täpsuse ja formaalsuse tähtsust ärisuhetes.

Investeerimisvõimalused

Kaubandussuhted avavad mõlemas riigis arvukalt investeerimisvõimalusi.

Investeerimistrendid Poolas ja Eestis

Hiljutised trendid näitavad kasvavaid võimalusi tehnoloogia, rohelise energia ja taristuprojektide valdkonnas.

Võimalused piiriüleseks investeerimiseks

Piiriülesed investeeringud on soodustatud valitsuse poliitikate ja soodustustega, edendades majanduskasvu.

Juhtumiuuringud

Konkreetsete näidete analüüsimine annab väärtuslikke teadmisi kaubandusdünaamikast.

Edukad lood Poola-Eesti kaubanduses

Edukate ühisettevõtete ja koostööde juhtumiuuringud toovad esile selle kahepoolse kaubanduse potentsiaali ja eelised.

Õppetunnid kaubanduse väljakutsetest

Need lood heidavad valgust ka ühiste väljakutsete ületamisele ja turumuutustega kohanemisele.

Tehnoloogiline integratsioon

Tehnoloogial on oluline roll kaubanduse tõhususe ja ulatuse parandamisel.

Tehnoloogia roll kaubanduse tõhususe suurendamisel

Digitaaltehnoloogia edusammud, eriti Eestis, on kaubandusprotsessid ja logistikajuhtimise lihtsustanud.

Kaasaegsed tehnoloogiatrendid kaubanduses ja logistikas

Uued trendid hõlmavad plokiahelat tarneahela läbipaistvuse tagamiseks, tehisintellekti turuanalüüsiks ja IoT-d logistika optimeerimiseks.

Keskkonnamõju

Poola ja Eesti vahelise kaubanduse jätkusuutlikkuse aspekti ei saa eirata, kuna mõlemad riigid püüdlevad keskkonnasõbralike tavade poole.

Jätkusuutlikkus

Poola-Eesti kaubanduses Tehakse jõupingutusi kaubandustegevuse keskkonnamõju vähendamiseks, sealhulgas rohelisemate logistikalahenduste kasutuselevõtuks ja keskkonnasõbralike toodete edendamiseks.

Algatused keskkonnasõbraliku kaubanduse tavade edendamiseks

Mõlemad riigid on näidanud pühendumust jätkusuutlikkusele algatustega, nagu transpordis heitkoguste vähendamine ja tootmisprotsessides taastuvenergia allikate kasutamine.

Tuleviku väljavaade

Poola-Eesti kaubandussuhete tulevik tundub paljutõotav, võimaliku kasvuga erinevates sektorites.

Prognoosid Poola-Eesti kaubanduse tuleviku kohta

Prognooside hulka kuuluvad digitaalse koostöö suurenemine, teenindussektori laienemine ja sügavam integratsioon EL-i kaubandusraamistikus.

Kerkivad turud ja võimalused

Tärkavad turud nagu e-kaubandus, roheline tehnoloogia ja digiteenused pakuvad uusi võimalusi kahepoolse kaubanduse laiendamiseks.

Õiguslikud aspektid

Kahepoolse kaubanduse sujuva toimimise tagamiseks on oluline mõista õigusraamistikku.

Olulised õiguslikud kaalutlused kahepoolses kaubanduses

Selle alla kuulub teadmine impordi-ekspordi määrustest, maksuseadustest ja intellektuaalomandi õigustest EL-i kontekstis.

Kaubandusseaduste ja -määruste läbimine

Mõlemad riigid pakuvad ressursse ja tuge, et aidata ettevõtetel neid õigusmaastikke tõhusalt navigeerida.

Kultuurivahetus

Kultuuriaspektid mängivad olulist rolli kaubandussuhete kujundamisel.

Kultuurilised mõjud kaubandussuhetele

Kultuurivahetus soodustab vastastikust mõistmist ja lugupidamist, mis on oluline pikaajaliste ärisuhete jaoks.

Kultuurimõistmise edendamine kaubanduse kaudu

Kaubandusüritused, kultuuriprogrammid ja haridusvahetused on viisid, kuidas kultuurimõistmist edendatakse.

Haridus- ja teaduskoostöö

Akadeemiline ja teaduskoostöö Poola ja Eesti vahel parandab kaubandussuhteid.

Akadeemiliste ja teaduspartnerluste roll

Sellised partnerlused viivad innovatsioonini ja tehnoloogiasiirdele, tuues kasu kaubandusökosüsteemile.

Koostööprojektide näited

Edukad koostööprojektid valdkondades nagu tehnoloogia, keskkonnateadus ja sotsiaaluuringud illustreerivad nende partnerluste eeliseid.

Väljakutsed ja riskid

Riskide tuvastamine ja leevendamine on oluline stabiilse kaubandussuhte jaoks.

Kaubandusriskide tuvastamine ja leevendamine

See hõlmab turukõikumiste, poliitilise stabiilsuse ja logistiliste väljakutsete mõistmist.

Ühiste väljakutsete ületamine kahepoolses kaubanduses

Strateegiad hõlmavad mitmekesistamist, tehnoloogia kasutuselevõttu ja diplomaatiliste suhete tugevdamist.

Valitsuse roll ja toetus

Mõlema riigi valitsused mängivad kaubanduse hõlbustamisel olulist rolli.

Valitsuse algatused kaubanduse edendamiseks

Need algatused hõlmavad kaubandusmissioone, diplomaatilisi jõupingutusi ja ekspordi-importööridele finantssoodustuste pakkumist.

Kuidas valitsuse poliitikad mõjutavad kaubandusdünaamikat

Valitsuse poliitikad võivad kaubandusdünaamikat oluliselt mõjutada, kas hõlbustades sujuvat kaubandustegevust või kehtestades tõkkeid.

KKK

Millised on peamised Poola ja Eesti vahel kaubeldavad kaubad?

Kuidas on EL-i liikmesus mõjutanud Poola-Eesti kaubandussuhteid?

Millised on peamised õiguslikud aspektid, mida tuleks Poola-Eesti kaubanduses arvesse võtta?

Kas on olemas konkreetseid keskkonnaalgatusi jätkusuutliku kaubanduse jaoks?

Kuidas saavad ettevõtted ületada kultuurilisi barjääre Poola-Eesti kaubanduses?

Järeldus

Poola ja Eesti kaubandussuhted on näide edukast ja dünaamilisest partnerlusest. Keskmeks on innovatsioon, jätkusuutlikkus ja vastastikune majanduskasv, see kahepoolne kaubandus hoiab endas olulist tulevikupotentsiaali. Väljakutsetega paindlikult ja ettenägelikult toime tulles jätkavad mõlemad riigid kaubandussuhete arendamist, mis on mitte ainult kasumlik, vaid ka vastastikku kasulik ja jätkusuutlik.


Loe lisaks

Eesti – Läti kaubavahetus 2023

2023 aasta novembris jätkus Eesti ja Läti kaubavahetus oluliselt. Statistikaameti andmetel eksportis Eesti novembris kaupu 1,5 miljardi euro väärtuses, samal ajal kui impordi maht oli 1,7 miljardit eurot.

Võrreldes 2022. aasta novembriga vähenesid nii eksport (12%) kui ka import (19%) jooksvates hindades. Eesti kaubandusbilansi puudujääk oli novembris 2023 200 miljonit eurot, mis on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal.

Peamised kaubad, mida Eesti sel perioodil eksportis, olid elektriseadmed, mis moodustasid 17% Eesti koguekspordist, ja põllumajandustooted ning toiduained, mis moodustasid 12%. Märgatavalt vähenesid mineraaltoodete, sealhulgas elektri eksport. Samuti vähenes puidu ja puidust esemete eksport.

Impordi osas olid novembris 2023 peamised kaubad transpordivahendid, mineraaltooted, elektriseadmed ja põllumajandustooted ning toiduained. Täheldati olulist vähenemist mineraaltoodete, sealhulgas gaasiõlide, ning elektriseadmete impordis.

Eesti peamine ekspordipartner novembris oli Soome, millele järgnesid Läti ja Rootsi. Peamised Lätti eksporditud kaubad olid mineraaltooted, sealhulgas elekter. Impordi osas oli peamine partnerriik Soome, millele järgnesid Saksamaa ja Leedu. Tõenäoliselt olid Lätist imporditud peamised kaubad sarnased varasemate trendidega, sealhulgas maagaas ja toiduained, kuigi novembri 2023 kohta täpseid andmeid ei esitatud.

See andmestik illustreerib jätkuvat tugevat kaubandussuhet Eesti ja Läti vahel, kusjuures mõlemad riigid on teineteise jaoks olulised kaubanduspartnerid. Kaubandusmahtude vähenemist võrreldes eelmise aastaga võib seostada mitmesuguste majanduslike teguritega, mis mõjutavad piirkonda.

Täpsema teabe saamiseks võite külastada ERR News ja Statistikaameti veebisaite.


Loe lisaks

Tarneklauslid ehk Inkotermid 2020

Inkotermid on lühendatud kaubandustingimused, mis kirjeldavad ostja ja müüja kohustusi, riske ja kulusid seoses kauba toimetamisega. Need tingimused reguleerivad muu hulgas kauba üleandmise kohta, transpordikulude jaotumist, kindlustuse korraldamist ning importimiseks ja eksportimiseks vajalike dokumentide hankimist.

Inkotermid on kaubanduse maailmas hädavajalikud, pakkudes standardiseeritud reeglistikku, mis aitab vältida arusaamatusi ja vähendada kaubandusvaidlusi. Nende mõistmine ja õige kasutamine on kriitilise tähtsusega rahvusvahelises kaubanduses tegutsevate ettevõtete jaoks. 

Inkotermid jagunevad nelja peamisse kategooriasse: E (Ex), F (Free), C (Cost) ja D (Delivered). Iga kategooria määratleb, millises punktis toimub kauba omandiõiguse ja riskide üleminek müüjalt ostjale. 

1. **E-Term (Ex Works):** Müüja teeb kauba kättesaadavaks oma asukohas. Ostja kannab kõik riskid ja kulud kauba toimetamisel sihtkohta.

2. **F-Terminid (nt FCA, FAS, FOB):** Müüja vastutab kauba toimetamise eest teatud punkti, kuid risk läheb üle ostjale niipea, kui kaup on antud üle esimesele vedajale.

3. **C-Terminid (nt CFR, CIF, CPT, CIP):** Müüja katab kauba transpordikulud teatud sihtkohta, kuid risk läheb üle ostjale, kui kaup on antud üle vedajale.

4. **D-Terminid (nt DAP, DPU, DDP):** Müüja vastutab kõigi kaubaga seotud kulude ja riskide eest kuni kauba toimetamiseni ostjale määratud sihtkohta. 

Inkotermid on olulised, kuna need: 

- Vähendavad erimeelsusi ja arusaamatusi rahvusvahelistes tehingutes.

- Pakuvad selget keelt ja ühtseid reegleid, mis aitavad vältida tõlgendamisprobleeme.

- Aitavad määrata kindlaks kulude ja riskide jaotumise. 

Incoterms 2020 tegi mitmeid olulisi muudatusi võrreldes eelmise, 2010. aasta versiooniga, sealhulgas: 

- Täpsustused erinevate tingimuste kasutamise kohta.

- Uued juhised turvalisema kaubaveo tagamiseks.

- Muudatused seoses kindlustusnõuetega CIF ja CIP tingimuste puhul. 

Loe lisaks

Eesti eksport Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse

Eksport kokku

Eesti ettevõtted eksportisid selle aasta teises kvartalis Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse kaupu ning teenuseid kokku 1 143 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti teise kvartali ekspordist 15%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga tõusis eksport nimetatud sihtriikidesse 6%. Eesti eksport vähenes tervikuna samal perioodil 5%. Riikide lõikes suurenes ekspordimaht Hollandisse (14,3%), Poola (9,6%) ning Saksamaale (2,5%). Ekspordimaht Prantsusmaale on jäänud samale tasemele.

Kaupade ja teenuste eksport

Ekspordi maht Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse oli suurim 2021. aasta viimases kvartalis. Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab suurema osa kaupade eksport. Teenuste ekspordi maht nimetatud riikide suunal oli samuti suurim 2021. aasta viimases kvartalis. 2023. aasta teises kvartalis kaupade eksport tõusis Hollandisse (17,3%) ning Poola (1,8%) ning vähenes Saksamaale (4,8%) ning Prantsusmaale (8,3%). Teenuste eksport seevastu kasvas kõikidesse sihtriikidesse, neist enim Poola (32,8%).

Eksport kaubajaotiste lõikes

Kaubajaotiste lõikes eksporditi eelmisel aastal Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse enim puittooteid (18%), masinaid ja seadmeid (17%) ja mineraalseid tooteid (13%).

Allikas: https://eas.ee/eesti-eksport-poola-prantsusmaale-saksamaale-ja-hollandisse-2/?utm_source=2023%2F12_newsletter_export&utm_medium=email&utm_campaign=2023_newsletter
Loe lisaks

Eesti ja Poola majandussuhted II

Poola ja Eesti on mõlemad Euroopa Liidu liikmesriigid ning neil on tihedad majandussidemed. Poola kaubavahetus Eestiga on aastate jooksul kasvanud, peamiselt tänu kaubandussuhete arendamisele ja majanduslikele reformidele mõlemas riigis.

Poola ja Eesti kaubavahetus on viimastel aastatel suurenenud, ulatudes 2021. aastal ligi 491 miljoni euroni. Poola ekspordib peamiselt masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid, keemiatööstuse tooteid ja elektroonikat Eestisse. Samuti on Poola üks peamisi puidu ja puittoodete importijaid Eestist.

Eesti ekspordib Poolasse peamiselt masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid, keemiatööstuse tooteid ja toidukaupu. Eesti toidukaupade, nagu kala, liha ja piimatoodete, eksport Poola on kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt.

Poola ja Eesti vahelise kaubanduse tihedus on tugevdanud kahe riigi majandussidemeid ning kaubanduse edasine arendamine on mõlema riigi jaoks oluline. Poola ja Eesti valitsused on teinud koostööd, et arendada kaubandussuhteid, näiteks on mõlemad riigid allkirjastanud mitmeid kaubanduslepinguid, mis soodustavad kahe riigi vahelist kaubandust.

Poola ja Eesti vaheline transpordivõrgustik on hästi välja arenenud, mis hõlbustab kahe riigi vahelist kaubandust. Poola on oluline transiidiriik, mis võimaldab Eesti kaupadel jõuda edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Poola ja Eesti kaubavahetus on tihedalt seotud ning see on oluline majanduslik tegur mõlemale riigile. Kahe riigi majanduslikud sidemed on tugevnenud viimastel aastatel ning kahepoolsete kaubanduslepingute allkirjastamine ja transpordivõrgustiku arendamine aitab kaasa edasisele majanduskasvule mõlemas riigis.


Loe lisaks

Poola kaubavahetus graafiliselt

Eesti - Poola kaubavahetus on Statistikaameti lehel nüüd visuaalselt - puust ja punaselt - välja toodud.
2021 oli Poolasse eksporditavate kaupade väärtus 569 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 12. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Poolasse 29.4%. 2020 oli ekspordi väärtus 440 miljonit eurot ja 2021 oli 569 miljonit eurot. Viimasel ajal on eksporti vedanud mündid, mis moodustab 11.1% koguekspordist Poolasse. Sellele järgneb kommunikatsiooni ja sideseadmed, mille osatähtsus on 6.24%.

2021 oli Poolast imporditavate kaupade väärtus 1,26 miljardit eurot, mis tegi riigist Eesti 7. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas import Poolast Eestisse 21.4%. 2020 oli impordi väärtus 1,04 miljardit eurot ja 2021 oli 1,26 miljardit eurot. Viimasel ajal on importi vedanud pakendatud ravimid, mis moodustab 3.68% Poolast toodavast koguimpordist. Sellele järgneb sõiduautod, mille osatähtsus on 3.4%.

https://data.stat.ee/profile/partner/pl/
Loe lisaks

Käibemaksuseaduse muudatus

Muudatused käibemaksumääraga 0% maksustatavate kaubaveoteenuste loetelus.
Muudatustega nähakse ette, et käibemaksumääraga 0% maksustatakse alljärgnevad teenused üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale:
  • veoteenus kauba toimetamiseks väljapoole Euroopa Liidu tolliterritooriumi või ühendusevälisesse riiki, mis on EL tolliterritooriumi osa;
  • kauba importimiseks osutatav veoteenus;
  • liiduvälise kauba ELi tolliterritooriumile toimetamiseks osutatav veoteenus, kui kaup suunatakse tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise,
  • transiidi või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või ajutiselt ladustatakse;
  • eelmistes punktides nimetatud kaubavedude korraldamise teenused ja selliste kaubavedudega seotud kõrvalteenused.
Muudatuse ajendiks on Euroopa Kohtu lahendis C-288/16 toodud seisukoht.

Kaubasaatja või kaubasaaja poolt veo korraldamiseks määratud ekspedeerimisettevõtet, kui see ekspedeerimisettevõte ise ei ole tegelik kaubasaatja või kaubasaaja, ei ole alust lugeda kaubasaatjaks või kaubasaajaks. Sellisel juhul maksustatakse teisele Eesti ettevõtjale osutatavat teenust 20% käibemaksuga.
Loe lisaks

Poola kaubavahetus

Kaubavahetus. Poola on Eestile üks olulisim ja suurim väliskaubanduspartner, olles stabiilselt 7.-8. kohal väliskaubanduspartnerite hulgas.

2020. a kasvas kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive 6% võrra ning moodustas ligi 1,5 mld eurot (4,7% kogukäibest), millega Poola oli Eestile 7. kaubanduspartner. Eesti eksport Poola kasvas 2020. a 18% ning moodustas 440,7 mln eurot (11. ekspordipartner). Eksport kasvas enim väärismetallide kaubagrupis (peamiselt mündid ja kuld). Eesti päritolu kaupade eksport Poola suunalises ekspordis oli ca 51%. Import Poolast kasvas 2% võrra ning moodustas ca 1 mld eurot (7. impordipartner). 2021. aastal on kaubavahetus Poolaga kasvanud, nii ekspordi kui ka impordi suunal.

Allikas: https://vm.ee/et/riigid/poola?display=relations#majandus
Loe lisaks

Eesti ja Saksa kaubavahetus

Eksportivaid ettevõtteid Eestist Saksamaale on ca 1700 ja seda 900 mln eur ulatuses aastal 2020.  

Eesti impordib Saksamaalt aastas 1,59 miljardi eur eest. (viimatine Saksa poolne number koguni 1,8 miljardi eur eest.

Siin on hea tabel: https://data.stat.ee/profile/partner/de/ kuid nagu näete on kaubad siin vaid kaubagruppide põhjal ja mitte ettevõtete põhjal.


Loe lisaks

Eesti ja Hollandi majandussuhted

Holland on järjepidevalt olnud meie väliskaubanduspartnerite esikümnes.
Eksport Hollandisse on ca 500 mln eeskätt tänu mineraalsete toodete nt puit, aga ka meditsiini- ja mõõteaparatuuri ning masinate ja seadmete väljaveole.
Hollandi osakaal Eesti koguekspordis on ca 4%. ja Eesti päritolu toodete osakaal ekspordis oli väga kõrge – 90%.

Import Hollandist on ca 700 mln mille moodustavad enamuses masinate ja seadmed.
Loe lisaks

Eesti ja Poola majandussuhted

Poola on Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas, olles stabiilselt 7.-8. kohal väliskaubanduspartnerite hulgas.
2020. a esimese poolaasta seisuga moodustab kaubavahetus Eesti ja Poola vahel 821 mln eurot, kaubandusbilanss on negatiivne.
2019. a kasvas kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive 7% võrra ning moodustas ligi 1,4 mld eurot (4,6% kogukäibest), millega Poola oli Eestile 7. kaubanduspartner.
Eesti eksport Poola kasvas 2019. a 17% ning moodustas 371 mln eurot (11. ekspordipartner). Eesti päritolu kaupade eksport Poola oli ca 60%.
Import Poolast kasvas 4% võrra ning moodustas ca 1 mld eurot (7. impordipartner). Olulisemad ekspordiartiklid olid väärismetallid, masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning keemiatooted.
Suurimad impordiartiklid on aga keemiatooted, masinad ja seadmed, metallid ja metallitooted ning transpordivahendid.

Eesti-Poola kaubavahetus 2012-2019 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import Käive Bilanss
2012 176,5 882,0 1058,5 -705,5
2013 207,4 1084,5 1291,9 -877,1
2014 233,3 1045,5 1278,8 -812,2
2015 267,7 974,0 1241,7 -706,3
2016 257,7 979,4 1237,1 -721,7
2017 286,6 1073,0 1359,6 -786,4
2018 316,1 979,5 1 294,2 -663,4
2019 371,4 1020,7 1392,1 -649,2
Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

2020. aasta septembri seisuga oli Äriregistris registreeritud 717 Poola osalusega äriühingut,
2020. a oktoobri seisuga on 1 372 Poola kodanikust e-residenti (ca 2% kõikidest e-residentidest), neist 313 on loonud ka ettevõtted.
Allikas: Välisministeerium (https://vm.ee/et/riigid/poola?display=relations#majandus)
Loe lisaks