Eesti ja Läti on tuntud oma rikkalike turbaalade poolest, mis on aastakümneid olnud oluline osa nende majandusest. Turvas on hinnatud ressurss, mida kasutatakse laialdaselt aianduses mullaparandusainena ning energiasektoris kütusena. Viimastel aastatel on turbaeksport neist riikidest märkimisväärselt kasvanud, kuid samal ajal on esile kerkinud ka keskkonnaküsimused seoses turba kaevandamise ja kasutamisega.

Eesti, tuntud oma kaunite maastike ja rikkaliku kultuuripärandi poolest, on ka üks Euroopa metsarikkamaid riike. Ligikaudu 50% meie maa pindalast on kaetud metsaga, mis teeb meist tõelise metsariigi. Kuid mida tähendab see meie jaoks ning millised on väljakutsed ja võimalused, mis kaasnevad nii suure loodusrikkusega?

2024 aasta on Läti ja Eesti vahelise kaubavahetuse jaoks olnud keeruline, peegeldades laiemalt globaalseid majandustrende ja piirkondlikke väljakutseid. Statistikaameti andmetel on kaubavahetus nii Eesti kui ka Läti vahelisel suunal näidanud märkimisväärset langust, mõjutatuna eelkõige majanduslikust ebastabiilsusest ja muutustest energiaturul.

Eesti ja Läti on Balti riigid, kelle kaubandussuhted ulatuvad sajandite taha ning on aastakümnete jooksul muutunud üha tihedamaks. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja kahe riigi taasiseseisvumist 1990. aastatel, on nende omavahelised kaubandussidemed kiirelt arenenud ja tänaseks on nad teineteise ühed peamised kaubanduspartnerid.

2023 aasta novembris jätkus Eesti ja Läti kaubavahetus oluliselt. Statistikaameti andmetel eksportis Eesti novembris kaupu 1,5 miljardi euro väärtuses, samal ajal kui impordi maht oli 1,7 miljardit eurot.